Maksu- ja tolliameti teatel töötab Eestis enim vabatahtlikke jaekaubanduse ning toidu ja joogi serveerimise valdkonnas, kus mitmel juhul on töötasuks ümbrikupalk. Tööinspektsioon kinnitab, et probleem on mõlemasuunaline ehk mustalt on nõus töötama nii tööandjad kui ka -võtjad.
- Maksuamet kontrollib suvel Pärnu mnt ehitusel ehitustöölisi. Foto: Andras Kralla
Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on kontrollimisel selgunud, et uut liiki nn vabatahtlike puhul on tegemist inimestega, kelles tööandjad üritavad leida võimalust, kuidas vabatahtliku töö silti kasutades hoiduda ametlikult töötasu maksmisest ja sellega kaasnevast maksude maksmisest.
Lemendiku teatel peab töötamise registri (TÖR) kanne alati vastama sisule ja lõpetatama õigeaegselt. Ta ütles, et vabatahtlik töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris saab ikkagi olla üksnes erandlik ega ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel üksnes vabatahtlikku tööd ilma selle eest tasu saamata.
"Alati on võimalik maksta vastavalt tööpanusele, isegi kui see on väike," lausus Lemendik. Tema sõnul tuleb ka tasaarveldused deklareerida ja kui tasumine lükkub kaugemasse perioodi, on ikka tegemist tasustatava tööga ja valida tuleb teine kande liik.
Kui maksuhaldur peaks sattuma sellist töötamist kontrollima, siis lähtub maksuamet ikkagi asjaoludest. "Kui on selge, et tegemist on eksitusega, siis anname võimaluse parandada. Kui asjaoludest selgub, et tegemist on pahatahtliku ja/või korduva rikkumisega, siis tuleb sellele ka vastavalt reageerida," märkis ta.
Lisaks kahtlustele, et töötamise registri kanne on tehtud tahtlikult vale, on Lemendiku sõnul ka juhtumeid, kus vabatahtlikena registreeritakse n-ö igaks juhuks, kuigi reaalselt tööd nad ei tee ja tasu ei saa. Näiteks on registreeritud vabatahtlikena pereliikmeid, praktikante või osanikke.
Lemendiku teatel on antud juhul maksuhaldur selgitanud, et igaks juhuks kandeid ei ole vaja teha: sugulasi ja sõpru igaks juhuks ei pea registrisse kandma, registrisse kantakse vaid reaalne töösuhe. "Praktikalepinguga praktikante, kes tasu ei saa, ei kanta registrisse," ütles ta.
Tasub teada
Töötaja sobivuse hindamiseks on katseaeg, mille jooksul saab tööandja hinnata töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi ning töötaja saab otsustada, kas ametikoht ja tööülesanded on talle meelepärased.
Katseaeg võib kesta maksimaalselt 4 kuud.
Erinevus vabatahtlikust tööst tuleneb sellest, et katseajal on töötajal tööleping ja talle makstakse töö eest tasu.
Allikas: maksu- ja tolliamet
Ei registreeri vabatahtlikke
Jaekaubandusettevõtted Põldma Kaubandus ja Maxima Eesti ei ole vabatahtlikke kasutanud. Põldma Kaubanduse juht Heinar Põldma ütles, et temale teadaolevalt ei ole neil 300 töötaja seas ühtegi vabatahtlikku. "Praktikante on küll olnud, aga mitte väga palju. Paar inimest aastas ikka on," märkis ta.
Tartus pereettevõttena kohvikut Anna Edasi vedav Silver Urbas ütles, et nemad ei ole vabatahtlikke registreerinud ega kasutanud, kuid peab veidraks olukorda, et igasugust vabatahtlikku abistavat tööd tuleb alati kirja panna. "Loomulikult suvel võib mõne festivali ajal tulla perenaise mõni sõbranna paariks tunniks appi, aga see on pigem erand kui reegel. Eks see ole natuke kummaline, sest kui mul tuleb õde õhtul appi nõusid pesema, ja ta ei olegi registris, et mis siis saab," lausus Urbas. Tema hinnangul on senine kriitika pigem suunatud sellele, et mõned ettevõtjad ei soovi oma töötajaid näidata, jättes nad töötamise registrisse vastavalt kirja panemata.
Ligi kuus aastat ettevõtet juhtinud Urbas on toitlustuses otsinud palju töötajaid. Tema sõnul on töövestlusele tulnud ka inimesed, kes ütlevad, et eelmises kohas said nad ümbrikupalka. Praegu on olukord teine, sest varasemast täiemahuline ümbrikupalk on asendatud miinimumpalgaga, millele lisandub ümbrikupalk.
Firmadel, kes maksavad miinimumpalgast suuremat töötasu, on Urbase sõnul ebaausas konkurentsis ülikeeruline hakkama saada. "Toitlustusvaldkond ei ole veel nii prestiižne, inimesed ei ole nõus palju maksma. Asi ei ole ettevõtjate ahnuses, lihtsalt ei tulda välja ja minnakse seda teed…" selgitas Urbas olukorda. Tema sõnul olevat selline käitumine mõnedele ettevõtetele justkui sundkäik. Kuigi Urbas ei osanud öelda protsentuaalselt, kui palju inimesi töötab toitlustusettevõtetes mustalt, arvas ta, et selliseid on ikkagi liiga palju.
Pane tähele
Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, kelle puhul tekib maksukohustus Eestis ja seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestvusest.
Erandina tuleb töötamise registrisse kanda andmed isikute kohta, kes töötavad äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) juures vabatahtlikkuse alusel tasu saamata. Vabatahtlikku töötamist aga eraisik (ega ka MTÜ) registreerima ei pea.
Vabatahtlik tegevus hõlmab kolme peamist tunnust:1. tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;2. tegija ei saa rahalist ega materiaalset hüve, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;3. tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.
Allikas: maksu- ja tolliamet
Tööga tutvumine
Maksuameti teatel on eelmise aasta 21. detsembri seisuga 1302 tööandjat TÖRis registreerinud 1728 kehtiva staatusega vabatahtlikku. Äriühingute ja FIEde juures töötab 1420 vabatahtlikku, MTÜdes, SAdes ja riigiasutustes 318 vabatahtlikku.
Millised on peamised põhjused vabatahtlike töötajate registreerimisel? Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et töösuhete järelevalve raames kontrollitud tööandjate ütluste kohaselt on peamine soov anda inimestele võimalus tööga tutvuda ja praktikat / esmaseid tööoskusi omandada, et seejärel otsustada, kas töösuhtesse asuda või mitte. "Paraku on mõnel juhul selline nn proovimine toimunud juba mitmeid kuid ja sageli ka teatava tasu eest, mis viitab selgelt töösuhtele omastele tunnustele," selgitas ta.
Miidla-Vanatalu sõnul kinnitavad ka vabatahtlikuna registreeritud töötegijad, et nende soov on eelkõige katsetada, kas töö neile sobib või mitte. Töölepingu seaduse kohaselt on aga pooltele n-ö proovimiseks ja sisseelamiseks antud võimalus katseaja rakendamiseks.
Ainult riikliku kontrolli ja sunniga ei saa Miidla-Vanatalu sõnul seadusekuulekust kasvatada. "Kuni leidub töötajaid, kes on valmis töötama nn vabatahtlikuna või üldse ilma töötamise registri kandeta ehk mustalt ning vastu võtma töötasu, millelt makse ei maksta, leidub ka tööandjaid, kes sellist töötamise võimalust pakuvad," ütles ta.
Miidla-Vanatalu teatel peaks Eesti väikese riigina olema kokkuhoidvam ja üksteise suhtes hoolivam, seda ka töötades. Ta lisas, et eeskuju teistele riikidele võiks olla selles, et töötamise registri kanded vastaksid tegelikkusele ning makstud tasudelt oleksid maksud ja maksed tasutud ja töö tegijale seeläbi sotsiaalne kaitse tagatud.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.